Legod, IKEA või rätsepaülikond: lollikindel spikker tehisintellekti valimiseks

Tehisintellekti lahenduse valimine on kõrgete panustega mäng. Ühelt poolt lubatakse ühe pärastlõunaga püsti pandavaid tööriistu, teiselt poolt neelavad eriprojektid miljoneid. Kitsaskohaks pole mitte valikute, vaid selge raamistiku puudumine, millega neis orienteeruda.

Parandame selle vea. Unusta žargoon. Mõtle asjast nii:

• Koodivaba (no-code) tehisintellekt on karp Lego klotse. Sul on peos ports värvilisi klotse, mis käivad kergelt kokku. Nendest ehitad kiirelt midagi esmapilgul muljetavaldavat. Aga sa oled ja jääd piiratuks vaid nende klotsidega, mis karbis on.
• Vähese koodiga (low-code) tehisintellekt on IKEA riiul. Saad pakist ettepuuritud aukudega plaadid, kotitäie kruvisid ja selle kurikuulsa kuuskantvõtme. Pead selle ise kokku panema ja võid teha väiksemaid mugandusi, aga lauaplaadist sa tooli ei ehita.
• Eritellimusel loodud (custom) tehisintellekt on rätsepaülikond. Meister võtab sinult mõõdud, arutab läbi kanga ja otstarbe ning õmbleb nullist midagi, mis istub seljas nagu valatult. See on kallis ja aeglane, aga tulemus on ainukordne.

Arusaamine, millist neist sa tegelikult vajad, on see, mis eristab kuuga turule toodud kasulikku tööriista aasta hiljem nõukogule põhjendatavast seitsmekohalisest ämbrist.

Koodivaba: Lego klotsidest kindluse ehitamine

Koodivaba AI-tööriista peamine väärtus on kiirus. Ja mitte natuke kiirem, vaid suurusjärgu võrra. Kui traditsioonilise arendusega võtab toimiva prototüübi ehitamine 4-6 kuud, siis koodivabad AI-platvormid suudavad minimaalse elujõulise toote (MVP) lauale panna 2-6 nädalaga. RapidNative'i andmetel lükkavad mõned idufirmad esmase prototüübi turule lausa päevadega.

See kiirus pöörab eksperimenteerimise majanduse pea peale. Selle asemel, et panna kõik ühele kaardile, saad teha kümme väikest panust. Kulu ei mõõdeta enam inseneride palgafondis, vaid tagasihoidlikes kuutasudes, mis algavad tihti 25–29 dollarist ja küündivad suurema kasutuse korral umbes 349 dollarini kuus. AgentiveAIQ hinnangul võib selline lähenemine olla 70–90% soodsam kui eriarendus.

Kus on konks? Täpselt sama, mis Legodega ehitades: sa saad kasutada ainult neid klotse, mis karbis on. Need „klotsid” on platvormi valmis ehitatud ühendused ja integratsioonid. Platvorm nagu Glide või Bubble võib pakkuda sadu ühendusi levinud SaaS-tööriistadega, aga kui sul on vaja ühendust ettevõttesisese andmebaasi või mõne niši-APIga, jääd pika ninaga. Uut tüüpi Lego klotsi sa ise leiutada ei saa. Punkt.

Ja viimane, tihti unustatud pluss: praktiliselt olematu hoolduskoormus. Uuenduste, turvapaikade ja taristu skaleerimise eest hoolitseb platvorm. Eriarenduse puhul, nagu märgib Leanware, on aastane hooldus reeglina 15–25% algsest investeeringust. Koodivaba lahenduse puhul on see kulu kuutasusse sisse kirjutatud. See teeb sellest ideaalse tööriista sisekasutuseks, lihtsate turundusautomaatikate jaoks ja äriideede testimiseks.

Vähese koodiga: lahenduse kokkupanek IKEA juhendi järgi

Low-code lahendus on kompromiss koodivaba platvormi rangete piiride ja eriarenduse tühja lehe vahel. Mõtle sellest kui IKEA raamaturiiulist. Saad valmis komponendid – visuaalse töövoo ehitaja, eelnevalt loodud API-ühendused – aga ka tööriistakomplekti nende kohandamiseks. Põhijoontes pead järgima juhendit, aga loomingulisuseks jääb ruumi.

See low-code platvormide „kuuskantvõti” on võimalus lisada siia-sinna oma koodijuppe. Zapier, platvorm, millel on üle 8000 integratsiooni, pakub funktsiooni nimega „Code by Zapier”. See laseb kasutajal lisada töövoogu JavaScripti või Pythoni koodilõike, et andmeid sõeluda, teksti vormindada või sammude vahel oma reegleid kehtestada. See väike tagauks annab paindlikkuse, millest koodivabade süsteemide puhul undki näha ei või. Saad ühendada kaks standardset rakendust, aga pista keskele omaenda loogikakihi.

Sellel hübriidlahendusel on selge rahaline eelis. Fullstacki raporti hinnangul võivad low-code lahendused vähendada arenduskulusid 40–60% võrreldes traditsioonilise koodikirjutamisega. Sama analüüs näitas, et keskmine investeeringutasuvus (ROI) on 366% ja tasuvusaeg kõigest 8,1 kuud. Alginvesteering on suurem kui koodivabadel lahendustel, tüüpiliselt 1000 kuni 10 000 dollarit seadistuseks pluss kuutasu, aga see jääb kaugele alla eriarenduse kuuekohalisest alghinnast.

Aga ka hoolduskohustus on hübriidne. Platvormi pakkuja hoiab korras vundamendi, aga sinu enda meeskond vastutab iseenda kirjutatud koodijuppide ja integratsioonide eest. Kui väline API muutub, läheb sinu kood katki. Ja selle parandamine on sinu, mitte kellegi teise peavalu. Enamiku IT-meeskondade jaoks on see jõukohane, aga koodivabade lahenduste „püsti ja unusta“ mugavuse võid ära unustada.

See teeb low-code’ist ideaalse valiku juba sissetöötatud äriprotsesside tuunimiseks. Näiteks kasutavad klienditoe tiimid neid tööriistu, et luua tehisintellekti abil töövooge, mis skaneerivad saabuvaid pileteid, märgistavad kiireloomulised pöördumised emotsioonide põhjal ja suunavad need otse tippspetsialistidele. Blueprism teatab, et sellised süsteemid võivad vähendada klienditoe piletite mahtu 60–80%. See on märkimisväärne võit efektiivsuses ilma täismahus tarkvaraprojekti kulu ja ajaraamita.

Rätsepaülikond: kui tehisintellekt on sinu äri

Eritellimusel ehitatud AI on kõige kallim ja aeganõudvam tee. Vaieldamatult. Aga see on ka ainus valik, kui AI on sinu peamine konkurentsieelis. Sa ei ehita oma pettuste tuvastamise mootorit lõbu pärast. Sa ehitad selle, sest ükski karbitoode ei suuda sinu unikaalset äri kaitsta mitme miljoni euroste kahjude eest. Sa ei osta tööriista. Sa lood strateegilist ärivara.

Investeering on massiivne. CISIN-i andmetel jäävad algsed arenduskulud vahemikku 50 000 kuni 500 000+ dollarit, ent suurettevõtete projektid küündivad kergesti 2 miljoni dollarini. Ja see ei sisalda meeskonna kulu. Keskmise suurusega AI-tiim võib ainuüksi palkadeks maksta 1–5 miljonit dollarit aastas, millele lisandub pilvetaristu kulu 50 000 kuni 200 000 dollarit aastas.

Sellise kulu õigustuseks on kolm asja: jõudlus, kontroll ja omandiõigus.
Eriarendus ehitatakse spetsiifilisele tehnoloogiapakile – enamasti Python ning teegid nagu TensorFlow ja PyTorch, mis jookseb GPU-kiirendusega pilvemasinatel. See annab võimekuse tulla toime massiivse koormusega. Sel viisil ehitatud pettuste tuvastamise süsteemid suudavad töödelda üle 10 miljoni tehingu kuus alla 100-millisekundilise reageerimisajaga – see on jõudluse lagi, mida ükski jagatud platvorm garanteerida ei suuda.

Teiseks, kontroll. Nullist ehitamine annab sulle täieliku võimu oma koodi, andmete ja taristu üle. See on möödapääsmatu reguleeritud valdkondades, kus kehtivad ranged nõuded nagu HIPAA või SOC 2. Sa saad rakendada täpselt vajalikke turvaprotokolle ja integreeruda sügavuti olemasolevate pärandsüsteemidega, ilma et peaksid ootama ühegi teenusepakkuja armulikkust.

Aga kõige kaalukam põhjus on õigesti tehtud projekti otsene rahaline kasu. Kuigi algkulu on suur, võib tasuvus olla šokeerivalt kiire. Sama CISIN-i raport toob näite jaeketist, mis investeeris 340 000 dollarit kohandatud nõudluse prognoosimise mudelisse. Investeering tasus end ära 10 kuuga ja mudel säästis ettevõttele järgmisel aastal 2,1 miljonit dollarit laokuludelt. See ongi rätsepaülikonna jõud: see lahendab ülikriitilise äriprobleemi sellise täpsusega, milleni ükski karbitoode iial ei küündi.

Vali riietus vastavalt üritusele

Õige lähenemine sõltub puhtalt probleemist, mida sa lahendad. Kõrvuti võrdlus teeb kompromissid valusalt selgeks.

Parameeter	Koodivaba (Lego)	Low-code (IKEA)	Eriarendus (Rätsepaülikond)
Alghind	25–349 $ kuus	1–10K $ seadistus + kuutasu	50–500K+ $
Ajakulu	2–6 nädalat	2–8 nädalat	12–52+ nädalat
Hoolduskoormus	Sisaldub kuutasus	Platvorm + enda koodi hooldus	15–25% arenduskulust aastas + 3–7 FTE tiim
Nõutav kompetents	Pole vajalik	Elementaarne skriptimisoskus	Tipptasemel andmeteaduse ja inseneeria tiim
Ideaalne kasutusala	MVP-d, sisemised töölauad	Kliendiprotsessid, aruandluse automatiseerimine	Ärikriitilised süsteemid, intellektuaalomand (IP)
Suurim kitsaskoht	Platvormi jäigad piirid	Sõltuvus platvormi arhitektuurist	Kõrge hind, pikk ajakulu, suur ebaõnnestumise risk

Need numbrid karjuvad üht: ühte „parimat” lahendust pole olemas. Eriarenduse tellimine lihtsa sisemise töölaua jaoks on sama tark kui minna randa smokingus – ebaotstarbekas ja kohatu. Samamoodi on kõrgsagedusliku kauplemisalgoritmi ehitamine koodivaba tööriistaga garanteeritud läbikukkumine.

Nüüd siis mis?

Unusta lõputud funktsioonide nimekirjad ja müügimeeste läikiv jutt. Õige otsuseni jõudmiseks vasta ausalt vaid ühele küsimusele:

Kas me peame midagi leiutama või lihtsalt olemasolevat seadistama?

Seadistamise probleem tähendab olemasolevate süsteemide kokku ühendamist ja standardsete protsesside automatiseerimist. Iganädalase müügiaruande koostamine, uue töötaja sisseelamisprotsess või maandumislehe testimine – need kõik on seadistamise probleemid. Klotsid on laual olemas, need tuleb lihtsalt õigesti kokku panna. See on koodivabade ja low-code lahenduste mängumaa.

Leiutamise probleem nõuab aga millegi täiesti uue loomist, sest selle loogika on sinu äri jaoks unikaalne. Sinu enda kasutajaandmetel põhinev personaalsete soovituste mootor, sinu spetsiifilistele tehingumustritele ehitatud pettuste tuvastamise süsteem või sinu tehase seadmetele mõeldud ennustav hooldusmudel – need on leiutamise probleemid.

Kui su probleem on seadistamine, haara Lego karbi järele. Kui pead leiutama, helista rätsepale. Ära mine Lego võistlusele smokingus.